Riigi palgad buumiajas

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab keskmine palk 2016. aastal 4,5%.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar:

Erasektor ja riigisektor konkureerivad tööandjatena tööturul. Ühelt poolt ei saa riigisektoris pakutav palk sarnase töö eest kasvada pikalt aeglasemalt erasektoriga võrreldes, sest siis satutakse raskustesse spetsialistide värbamisel, teisalt ei tohiks riigisektor olla ka palgatõusu vedajaks. Viimasel juhul kaotaks konkurentsivõimes erasektori ettevõtted. Üle majandustsükli on tavapärane näha, et riigisektori keskmise palga kasv liigub erasektori suhtes mõningase viitajaga – majanduskasvu hoogustumisel kiireneb palgakasv esmalt erasektoris ning riigisektorisse jõuab kasvukiirendus hilinemisega. Nii hakkasid ka peale 2008. aasta suurt majanduskriisi  palgad taastuma esmalt erasektoris ning viimaste aastate kiirema palgakasvu riigisektoris võib osalt panna hilisema kriisijärgse taastumise mõjuks.

Avalikus sektoris töötas 2014. aastal 136 800 inimest (2013.aastal 137 500), mis moodustab Eesti koguhõivest umbes viiendiku.

Valitsussektoris töötas 2014. aastal 119 200 inimest (2013.aastal 116 900). Töötajate arvu kasv on suuresti tingitud asutuste toomisest muu avaliku sektori alt valitsussektori alla, nagu näiteks Tallinna Linnatranspordi AS liikumine, mis suurendas töötajate arvu 1747 võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas toodi AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid ja AS Vedelkütusevaru Agentuur, mis tõi kaasa valitsussektori töötajate arvu kasvu 330 võrra.

Keskvalitsuses töötas 2014. aastal 55 800 inimest (2013.aastal 54 700). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul toodi SA Tartu Kiirabi, AS Lõuna-Eesti Haigla, Metsakohvik OÜ ja Pesuring OÜ valitsussektori kohaliku omavalitsuse üksuste alt keskvalitsuse alla, mis tõi kaasa töötajate arvu kasvu 878 võrra. 2014. aastal kasvas ametnike palk 11%, mis on kiirem kasv kui palgaturul üldiselt.

Avalik sektor - asutused jagunevad omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Avalikust sektorist suurima osa (86%) moodustab valitsussektor.

Avalik teenistus on töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikus teenistuses töötab ligi viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.

Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil. Valitsussektor jaguneb kolmeks: keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).

Muu avalik sektor - riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad ettevõtted (näit. Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu sektorist ca 14%. Samuti on avaliku sektori osana väljaspool valitsussektorit Eesti Pank.